Olympiavyeittee Siiri Rantanen lii jáámmám

Syemmilâš čyeigee já olympiavyeittee Siiri Rantanen lii jáámmám vástuppeeivi 5.5.2023. Sun lâi šoddâm juovlâmáánu 14. peeivi 1924. Sun eelij 98-ihásâžžân. Suu jiellâhnommân lâi Äitee, mii čuujoot toos, et sun lâi tego enni puohháid já meid enniolmooš aktiivčuoigâmijdis ääigi, mii ij lam táválâš.

Siiri Rantanen juuvsâi čuoigâmivijdis ääigi maaŋgâid merhâšittee palhâšuumijd:

Kollemiitaal 3 x 5 km viestâst Cortina olympialijn 1956
Silbâmiitaal 10 km čuoigâmijn MM-kištoin Falunist 1954
Silbâmiitaal 3 x 5 km viestâst MM-kištoin Falunist 1954
Silbâmiitaal 3 x 5 km viestâst MM-kištoin Lahtist 1958
Pronssimiitaal 10 km čuoigâmijn Oslo olympialijn 1952
Pronssimiitaal 10 km čuoigâmijn MM-kištoin Lahtist 1958
Pronssimiitaal 3 x 5 km viestâst Squaw Valley olympialijn 1960
Pronssimiitaal 3 x 5 km viestâst MM-kištoin Zakopanest 1962
26 Suomâ miäštárvuottâd čuoigâmist
Suomâ miäštárvuođah enâdâhkaččâmist já maađijpyerástâlmist
Finlandia-čuoigâm nisonij säärji vuáittu ivij 1976 já 1977

Siiri Rantanen finnij meid maaŋgâid huámášumepalhâšuumijd:
Ive nissoonvalastâllee ivij 1954, 1956, 1958 já 1959
Čyeigeepääcis Lahti čuoigâmstadionân ive 1997
Suomâ lihâdemkulttuur já valastâllâm stuorrâ ánsuristâ ive 2009 já Lahti-miitaal nr. 35 ive 1995
Jeessân Suomâ valastâllâm kunneegallerian Hall of Famen ive 2012
Lahtist uárnejum tave-eennâmlâš tälvišlaajâi MM-kištoi 2017 vuosmuš čoovdâ ive 2014
Siiri päälgis (5,5 km) Tohmajärvist 2015

Eellim

Siiri Rantanen (j.s. Lintunen) šoodâi viljâleijeeperrui, já sii perrust lijjii kuttâ párnáá. Tastko suu enni jaamij nuorrân, Siirin paasij stuorrâ ovdâsvástádâs perrust, nuorâb párnáin já päikkipargoin. Kuusâid sun poojij jo ovdil škoovlân vuolguu.

Siiri čuoigâi škoovlâst kandâi säärjist, tastko nieidâin ohtâgin ij sunjin pittáám. Sust pääihist iä lam saveheh, nuuvt et suu eeči tuálvui Siiri ennui pelnubmeettersii suávi, mast iänui raahtij savehijd Siirin já suu obbijd-uv.

Siiri finnij vuosmuid Järvisii kištosavehijdis ive 1951, adai ive ovdil Oslo tälviolympialij, main Suomâ nisoneh väldidii kulmâ vuossâmuu saje, já Siiri jieš lâi kuálmád. Taah lijjii vuosmuuh olympialiih, moid nisoneh-uv puohtii uásálistiđ.

Siiri lii muštâlâm, et talle iä lam valmiimehkin. Pargoi maŋa ulmuuh hárjuttâllii nuuvt ennuv ko voijii, já motomin lijjii leeirah-uv, mut ij tobbeengin maggaargin stivrim lamaš. Nisoneh čuoigii já hárjuttâllii jiečânis já meiddei hávskuttâllii. Tehij tipšom tábáhtui tánssáámáin.

Siiri lii muštâlâm, et nissoončyeigeeh finnejii oovtâid savehijd täälvist. Motomin saaveehfabrik lâi adelâm nisonáid värisavehijd-uv, mut almaah vuobdii taid já kevttii saaveehruuđâid. Siiri jieš vuoidâi savehijdis čuoigâmkištoin.

Siiri finnij ive 2015 áinoo valastâllen máttááttâs- já kulttuurministeriö vuosmuu tove mieđettem tievâslii valastâlleeiäláttâs.

Siiri naajâi Kalle-kálláinis, kote lâi rävdee. Sun aasâi perruinis Liperist. Suoi finnijn kyehti kaandâ: Martti (š. 1946) já Aarre (š. 1949 – j. 2023).

Käldeeh:

Hiihtäjä­legenda Siiri ”Äitee” Rantanen on kuollut (www.hs.fi)

Siiri Rantanen – Äitee, Suomen hiihtokuningatar (www.naistenaani.fi)

Kove: Wikimedia Commons

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...