Mine sisu juurde

Katovice

Vikipedii-späi
Katovice
Katowice
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Pol'šanma
Eläjiden lugu (2021) 286,960 ristitud
Pind 164,64 km²
KatoviceKatowice
Pämez' Marcin Krupa
(tal'vku 2014—)
Telefonkod +48−32
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2
Lidnan sijaduz konurbacijas (2007)

Katovice (pol'š.: Katowice [katɔˈvit͡sɛ], saks.: Kattowitz) om lidn Pol'šanman suves. Se om Silezijan sodaveikundan administrativižeks keskuseks.

Eländpunkt mainitase küläks vl 1598, toižed-ki aigaližembad eländpunktad oliba nügüdläižen Katovicen territorijal. Šingotaškanzihe teravas 19. voz'sadal erazvuiččiden kivendoiden varoiden tagut, saksalaižed oliba ristitišton enambuses, i vhesai 1921 oficialine nimituz oli Kattovic. Se sai lidnan oiktusid vl 1865.

Katovice om kivihilen samižen da raudan metallurgijan keskuz eziauguižešti i nügüd'aigan. Järed raudtesol'm (15 stancijad da platformad) holitab 12 mln passažiroid vodes. Lidnan effektivine infrastuktur, veskoitud ühthine šingotez i ofispindoiden ližaduz kändihe popularižeks toižen biznesan vedandad.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz sodaveikundas i valdkundas vn 2006 kartal

Lidn sijadase Vislan i Oderan basseinoiden vezijagandal, 245..352 m korktusil, 266 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om ven kontinentaline. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +9,0 C°, kezakun-elokun +17,3..+19,1 C°, tal'vkun-uhokun −1,6..+0,1 C°. Ekstremumad oma −30,0 C° (uhoku) i +37,2 C° (uhoku). Kezaaigan minimum om −0,3 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +18,8 C° (uhoku, tal'vku). Paneb sadegid 723 mm vodes, enamba heinkus (104 mm), vähemba kül'mkus-sulakus (39..49 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 66..72 % röunoiš sulakus-heinkus, 80..86 % sügüz'kus-uhokus.

Lidnan administrativine jagand (2006)

Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 303 314 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 368 621 eläjad vl 1987.

Katovice om Üläsilezijan konurbacijan (5,3 mln eläjid 5400 km² pindal vl 2021) keskuzlidn, üks' kaikiš äirahvahaližembišpäi Pol'šanmas istorižešti.

Läz kaks'kümned üläopendusen aluzkundad ratas lidnas, ühtheverzin sada tuhad üläopenikoid opetas niiš. Znamasine om Silezijan universitet Katovices[1] (pol'š.: Uniwersytet Śląski w Katowicach, lüh. , alusenpanend 1968, 19,5 tuh. üläopenikoid vl 2022), sen fakul'tetoiden tobj pala sijadase neciš lidnas.

Avtobusad, lidnoidenkeskeižed tramvaid (konurbacijan 62 km teid 200:späi), ezilidnelektrojonused i velosipedad (92 km veloteid vl 2021) oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.

Rahvahidenkeskeine civiline Katovice-lendimport[2] (KTW / EPKT, 5,6 mln passažiroid vl 2023) sijadase koumekümnes kilometras pohjoižhe lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Evropan surihe lidnoihe, sezonižid čarterreisid Keskmeren äjihe lebutahoiže.

  1. Silezijan universitetan Katovices sait (us.edu.pl). (pol'š.) (angl.)
  2. Katovice-lendimportan sait (katowice-airport.com). (pol'š.) (čeh.) (saks.) (angl.) (ukr.)


Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused
Alakarpatan (Žešuv) | Alaläšan (Belostok) | Alasilezijan (Vroclav) | Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč, Torun') | Lodzin (Lodz') | Lüblinan (Lüblin) | Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski, Zelöna Gur) | Mazovijan (Varšav) | Opolen (Opole) | Penen Pol'šanman (Krakov) | Pomorjen (Gdan'sk) | Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) | Silezijan (Katovice) | Suren Pol'šanman (Poznan') | Sventokšistan (Kel'ce) | Varminiž-Mazuran (Ol'štin)