Jump to content

Maseru

Di Wikipedia, e ensiklopedia liber
Maseru
Kapital na  Lesotho
Maseru
Divishon atministrativo
Koordinato  29°18′36″S 27°28′48″E / 29.31000°S 27.48000°E / -29.31000; 27.48000
Geografia
Área 138 km²
Elevashon 1600 meter
Poblashon 
Poblashon
(10 aprel 2016)
343.541 habitante
2.489,43 habitante/km²
Idioma  Ingles, st
Mapa di Maseru
Map
Imágen riba Wikimedia Commons Wikimedia Commons
[Editá Wikidata] · [Manual]

Maseru ta e kapital i siudat mas grandi di Lesotho, un reino den Afrika. E ta lokalisá na banda west di e pais, na frontera ku Suráfrika, banda di e riu Mohokare (riu Caledon).

Historia

[editá | editá fuente]

Maseru a bira un siudat den siglo diesnuebe durante e epóka kolonial, ora ku e británikonan a establesé un kampamentu atministrativo einan. Na 1869, despues di e Tratado di Nort Aliwal, Maseru a bira sede di e Protektorado di Basutoland. Na 1966, ora ku Lesotho a haña independensia, Maseru a wòrdu designá komo e kapital di e reino.

Den e rebelion di 1998, gran parti di e siudat a keda destruí i despues a rekonstruí esaki ku asistensia internashonal.

Geografia

[editá | editá fuente]

Maseru ta situá riba un plateau altu na un elevashon di mas o ménos 1.600 meter riba nivel di laman. E klima ta semiárido, ku verano suave i wenternan fresku.

Demografia

[editá | editá fuente]

Maseru tin mas o ménos 330.000 habitante (segun estimashon 2025), ku ta representá un parti konsiderabel di e poblashon di e pais. Un mayoria ta pertenesé na e grupo étniko Basotho, ku ta papia Sesotho komo idioma prinsipal. Ingles tambe ta un idioma ofisial.

Ekonomia

[editá | editá fuente]

E siudat ta funshoná komo sentro gubernamental, komersial i industral di Lesotho. Sektornan ekonómiko importante ta:

  • tekstiel i paña pa exportashon,
  • servisionan di gobièrnu,
  • turismo (ku atrakshonnan históriko i natural).

Hopi hende ta traha den produkshon di "jeans" i otro tipo di paña ku ta wòrdu exportá prinsipalmente pa Merka.