Brindisi
| Brindisi | ||
|---|---|---|
| Siudat na | ||
| Divishon atministrativo | ||
| Pais | ||
| region | Apulia | |
| provinsia | Brindisi | |
| Koordinatonan | 40°38′18″N 17°56′45″E / 40.63833°N 17.94583°E | |
| Geografia | ||
| Área | 332.98 km² | |
| Elevashon | 15 meter | |
| Poblashon | ||
| Poblashon (1 yanüari 2023) |
82694 habitante 248.35 habitante/km² | |
| Idioma | Italiano | |
| Mapa detayá di Brindisi | ||
![]() | ||
| Imágennan riba | ||
| Wèpsait ofisial | ||
| [Editá Wikidata] · [Manual] | ||
Brindisi ta un siudat portuario den suit di Italia, ku tin un poblashon di mas o ménos 88.000 habitante. E ta localisá den e region di Apulia riba kosta di Laman Adriátiko i ta sirbi komo punto di entrada i salida marítimo importante pa komersio i transporte riba Laman Mediteráneo. Brindisi tin un waf natural hundu ku a hasi di dje un hub stratégiko pa sektor industrial, transporte i turismo.
Historia
[editá | editá fuente]Brindisi tin un historia largu ku ta bai bèk te na tempu di e Imperio romano. Den antigwedat e haf tabata un di e mas importante di Italia, sirbiendo komo punto di salida pa e ruta marítimo ku ta konektá ku Gresia, Medio Oriente i e provinsianan ost di Roma. Durante e époka romana, Brindisi tabata e terminal di e famoso Via Appia, un kaminda ku tabata konektá Roma ku e siudat.
Durante Edat Medio, Brindisi tabata un sentro di transporte marítimo pa e Krusadonan ku tabata bai Palestina. Den siglonan despues, e siudat a pasa bou di distinto dominionan inkluso e Normando, Angevino i Aragonesnan.
Den siglo XIX, ku e apertura di e Kanal di Suez na 1869, Brindisi a bira un punto klave pa rutanan di pòst y pasahero entre Oropa i India (den époka kolonial britániko).
Awendia, e siudat ta un destinashon turístiko y un waf di importansia pa transporte marítimo internashonal, i e mantene hopi di su patrimonio históriko inkluso fortalesa, iglesia antiguo i ruinanan romano.
