Ülbus

Proosa

• Hübris tuleb kustutada rutem kui tulekahju.
  • Herakleitos, fragment B43

• Kõrkus tahab alati olla esimene, alandlikkus ei jää enne rahule, kui on teeninud kõiki olendeid.
  • Mechthild Magdeburgist, "Jumaluse voogav valgus", 4. raamat. Rmt: Magdeburgi Mechthild, "Jumaluse voogav valgus"; Meister Eckhart, "Eristamise kõned", tlk Kalle Kasemaa, Tartu: Ilmamaa, 2015

• 230. Ma olen nõus, et eraisikute uhkus, auahnus ja äkilisus on teinekord riikides suuri korratusi põhjustanud ning kildkonnavaim on saanud riikidele ja monarhiatele saatuslikuks. Kuid kas korratused on sagedamini saanud alguse rahva pahelisusest ja soovist heita endalt valitsejate seaduspärast võimu või valitsejate ülbusest ja püüdlusest soetada ja kasutada omavolilist võimu oma rahva vastu — kas esimesena põhjustab korratust rõhumine või sõnakuulmatus, selle jätan ma erapooletu ajaloo otsustada.
  • John Locke, "Teine traktaat valitsemisest", tlk Alar Kilp, Akadeemia 3-8/2007

• Inimliik ja selle ükskõik milline pisike portsjon, kuhu kuulub rohkem kui üks indiviid, jaguneb kaheks: ühed tarvitavad ülbust ja teised kannatavad selle all. Ükski seadus ega jõud, filosoofia ega ka tsivilisatsiooni progress ei suuda ära hoida, et inimene, kes on sündinud või peab sündima, ei kuuluks ühtede või teiste hulka; jääb üle vaid lasta valida sellel, kes valida saab. Tõsi on, et seda ei saa mitte kõik ja mitte alati.
  • Giacomo Leopardi, "Mõtted", tlk Maarja Kangro, LR 3-4 2008, lk 38

• Kõrkus on plebeilik pahe.
  • Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007, lk 6

• Austria aristokraatide armastusväärne kõrkus, mis puudutas ebameeldivalt vaid kodanlasi, oli mulle tuttav. See oli kõrkus, mis ikkagi sisaldas vaikset, muigavat kahtlust omaenese jumalikkuses. Ent siin polnud mingeid kahtlusi, pisemadki parunivõsud olid veendunud, et nende armulik protestantlik jumal on nad loonud teisest materjalist kui eesti "lojuseid".
  • Hermynia Zur Mühlen, "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981, lk 86

• Kaelkirjaku kõrkus on ületamatu, eriti pühapäeviti. Ta usub, et ta rind on täis aurahasid.
  • Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad", tlk Jüri Talvet, LR 1974/2, lk 50

• Kaplan oli jumaliku intuitsiooni hetkel suutnud omandada kasuliku kaitsva ratsionaliseerimise oskuse ning see avastus vaimustas teda. See oli imepärane. Ta nägi, et pole peaaegu üldse mingi raskus muuta pahe vooruseks ja vale tõeks, impotentsus karskuseks, ülbus alandlikkuseks, rüüstamine filantroopiaks, vargus auks, jumalateotus tarkuseks, jõhkrus patriotismiks ja sadism õigluseks. Seda suudab igaüks; selleks polnud üldse arukust tarvis. See nõudis lihtsalt iseloomu puudumist.
  • Joseph Heller, "Nõks-22", tlk Tiina Randus, 2020, lk 467

• Veel enne kui suurtükimürin ulatus külani, käsutati veoautole lesk perenaine, kes mitu aastat oli sulaseid-tüdrukuid kamandanud. Küllap ta hing oli kõrkust täis kasvanud, sest ta ei nutnud ega halanud, vaid kõndis püssimeeste vahel, pea püsti, ja märgates sind teispool aeda, hõikas kõlaval häälel.

"Tidrik, reha on aida najal, võta see nüüd tagasi! Midagi kallimat mul sulle jätta ei ole..." (lk 61-62)

• Veera Saar, "Surnuist ei räägita...", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 47-70

• [Jace:] "Võib ju olla tõsi, et alandlikud pärivad kunagi maailma, aga praegu kuulub see igatahes ülbikutele."
  • Cassandra Clare, "Luude linn", tlk Krista Suits, 2013, lk 78