Filippo Tommaso Marinetti
| Filippo Tommaso Marinetti | |
|---|---|
_Ritratto_di_Filippo_Tommaso_Marinetti,_intellettuale_futurista_(1913).jpg) | |
| Sünniaeg |
22. detsember 1876 Aleksandria (Egiptus) |
| Surmaaeg |
2. detsember 1944 (67-aastaselt) Bellagio vald (Itaalia kuningriik) |
| Amet | luuletaja, kirjanik, näitekirjanik, disainer, poliitik |
| Autogramm | |
 | |
Filippo Tommaso Marinetti (sünninimi Emilio Angelo Carlo Marinetti; 22. detsember 1876 Egiptus, Aleksandria – 2. detsember 1944 Itaalia, Bellagio) oli itaalia luuletaja, kes kirjutas itaalia ja prantsuse keeles.
Sünninime arvatavasti kunagi ei kasutatud. Nime "Filippo Tommaso" võttis ta endale ise. Tema enda andmetel oli ta eesnimi tegelikult Filippo Achille Giulio. Bakalaureusediplomil seisis "Philippe Achille Emile", doktoridiplomil "Filippo", sõjaväepiletil "Emilio". Koduste jaoks oli ta Tom.
Ta oli kirjandusliku futurismi rajaja ja teoreetik, kelle tuntumad teosed on "Futurismi esimene manifest" (1909), "Kirjandusliku futurismi tehniline manifest" (1912) ja helipoeem "Zang Tumb Tumb".
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Marinetti sündis Aleksandrias rikka ja eduka advokaadi Enrico Marinetti teise pojana. Ta õppis prantsuskeelses jesuiitide kolleegiumis algul Aleksandrias ja pärast sellest koolist väljaheitmist Pariisis. Ta sai bakalaureusekraadi Pariisis, seejärel õppis Pavias ja Genovas õigusteadust ja sai Genovas ka doktorikraadi.
Kuigi Marinetti plaanis arvatavasti algul juristikarjääri, oli tema kireks kirjandus. Juba kooliõpilasena avaldas ta aastatel 1892–1894 midagi ühes kirjandusajakirjas. 1898. aastal ilmus tema esimene vabavärsis teos.
1900. aastaks oli ta otsustanud pühenduda täielikult itaalia ja prantsuse kirjandusele.[viide?]
Prantsuse luuletajad Catulle Mendès ja Gustave Kahn märkasid tema luuletust "Les vieux marins" ("Vanad meremehed").
Ta kirjutas ja avaldas mitmesugust luulet ning prantsuskeelse näidendi "Le roi Bombance" ("Kuningas Bombance").
1905 asutas ta rahvusvahelise ajakirja Poesia (Luule) ning andis seda Milanos välja 1909. aastani. Tema eesmärgiks oli vabastada luule traditsioonilise interpunktsiooni ja süntaksi kammitsaist. Oma ajakirjas propageeris ta vabavärssi.
1910 ilmus tema esimene romaan "Mafarka le futuriste" ("Futurist Mafarka").
Veebruaris 1912 ilmus ajalehes Le Figaro "Manifeste technique de la littérature futuriste" (Kirjandusliku futurismi tehniline manifest), provokatiivne tekst, mis ülistas kiirust ja sõda. Seejärel pidas ta rea ettekandeid ja loenguid, et värvata futurismile poolehoidjaid.
1919 astus Marinetti esimeste seas fašistlikku parteisse. Et ta toetas fašistlikku režiimi, valiti ta Itaalia Akadeemiasse.