Belgrad

Belgrad
Belgrad
serbia	Београд / Beograd
	Vračari rajoonis asuv Püha Savva kirik
	Lipp Vapp
	Pindala: 3227 km²
	Elanikke: 1 281 801 (2009),; eeslinnadega 1 710 000
	Koordinaadid: 44° 49′ N, 20° 27′ E

Belgrad on Serbia pealinn. Sellel on 2. järgu haldusüksuse staatus.

Suurlinnas, mis asub Sava jõe Doonau peajõkke suubumise kohas, elab ligi veerand riigi elanikest. Jõgede liitumiskohal asub Suur sõjasaar (serbia Велико ратно острво), ja selle lähedal Belgradi sadam, mis kooldub ümber vanalinna kirdepoolsema osa.

Nimi

Lõunaslaavi päritolu nimi Beograd tähendab serbia keeles valget linna.

Ajalugu

Belgrad kui ajalooline piirilinn, mis paiknes Austria-Ungari ja Osmanite impeeriumite vahel, on läbi aegade jäänud sadakonna sõja teele ning seda on vähemalt 44 korral vallutatud ja laastatud.

Vanaaeg

Belgradi lähistel asunud Vinča on oluline arheoloogiline leiukoht, mille järgi on nime saanud 6.–3. aastatuhandel eKr Doonau aladel levinud Vinča kultuur.

Tänasele linnale panid aluse keldi hõimud 3. sajandil eKr. Linna keldikeelse nime Singidūn muutsid roomlastest vallutajad ladinapäraseks Singidunum'iks. 3. sajandil anti Singidunumile Rooma koloonia staatus. 395. aastal läks linn Bütsantsi riigi koosseisu.

Keskaeg

Keskajal hõivasid Belgradi üksteise järel mitmed rändhõimud ja pikemat aega oli linn avaaride käes. Lõunaslaavlased saabusid piirkonda 7. sajandil. Aastasadade vältel võitlesid Belgradi pärast Bütsants, Ungari kuningriik ja Bulgaaria kuningriik. Serblasest valitsejate kätte läks Belgrad kingitusena Dragutinilt, Ungari kuninga äialt.

Aastatel, mil Serbia impeerium oli sunnitud taanduma lõunast peale suruvate Osmanite ees, sai Belgradist Serbia despootide pealinn. 1427. aastal loovutati linn Ungarile, serblaste pealinnaks sai Smederevo.

Juulis 1456, 3 aastat pärast Konstantinoopoli langemist Osmanite kätte, piiras Türgi sultan Mehmed II suurte vägedega Belgradi, kuid ei suutnud Ungari väejuhi János Hunyadi juhitud kristlaste vägesid võita. Paavsti korraldusel pidid kirikud üle Euroopa Belgradi kaitsjate eest palvetama, kutsuma lõunakella lüües. Katoliiklikes kirikutes on selline komme säilinud tänapäevani.

Uusaeg

1521. aastal vallutas Osmanite riik lõpuks siiski Belgradi. Linnast sai Belgradi pažalíki keskus ja Osmanite riigi suuruselt teine linn Euroopas, suurem oli vaid pealinn Konstantinoopol. 17. ja 18. sajandil vallutasid Belgradi mitu korda Saksa-Rooma riiki kuulunud Austria ertshertsogkonna väed, kuid Osmanitel õnnestus linn alati tagasi võita.

Pärast Serbia osalist iseseisvumist 19. sajandil viidi esialgu Kragujevacis asunud Serbia vürstkonna pealinn 1841. aastal Belgradi üle, olles aastatel 1882–1918 Serbia kuningriigi pealinn. Teisel pool Sava jõge asuv Zemun kuulus Esimese maailmasõjani Austria-Ungarile ja ühendati alles seejärel Belgradiga.

Uusim aeg

Aastatel 1918–2003 oli Jugoslaavia pealinn ja 2003–2006 Serbia ja Jugoslaavia pealinn.

Üritused

Belgradis on toimunud

Haldusjaotus

Linn jaguneb 17 omavalitsuseks, neist 10 on linnalised ja seitse eeslinna staatusega.

Nimi	Pindala (km²)	Rahvaarv (2002)	Linn/eeslinn
Barajevo	213	24 641	Eeslinn
Čukarica	156	168 508	Linn
Grocka	289	75 466	Eeslinn
Lazarevac	384	58 511	Eeslinn
Mladenovac	339	52 490	Eeslinn
Novi Beograd	41	217 773	Linn
Obrenovac	411	70 975	Eeslinn
Palilula	451	155 902	Linn
Rakovica	31	99 000	Linn
Savski Venac	14	42 505	Linn
Sopot	271	20 390	Eeslinn
Stari Grad	5	55 543	Linn
Surčin	285	55 000 (hinnang)	Linn
Voždovac	148	151 768	Linn
Vračar	3	58 386	Linn
Zemun	154	136 645	Linn
Zvezdara	32	132 621	Linn
Kokku	3227	1 670 000
Allikas: Serbia Vabariigi Statistikaamet

Rahvastik

2011. aasta rahvaloenduse järgi elas Belgradis 1 659 440 inimest. Rahvuslik koosseis oli järgmine:^[2]

serblased (1 505 448) 90,72%
mustlased (27 325) 1,65%
montenegrolased (9902) 0,60%
jugoslaavlased (8061) 0,49%
horvaadid (7752) 0,47%
makedoonlased (6970) 0,42%
goraanid (5328) 0,33%
moslemid (3996) 0,25%
slovakid (2104) 0,13%
ungarlased (1810) 0,11%
sloveenid (1539) 0,10%
bulgaarlased (1489) 0,09%
venelased (1301) 0,08%
rumeenlased (1282) 0,08%
albaanlased (1252) 0,08%
bosnialased (780) 0,05%
teised rahvused (8598) 0,52%
kohalik identiteet (1289) 0,08%
teavitamata (38 971) 2,35%
teadmata (23 728) 1,40%

Majandus

2009. aasta seisuga toodetakse 40% Serbia SKP-st Belgradis.^[3]

Vaata ka

Viited

↑ beograd.gov.rs vaadatud 23.05.11
↑ pod2.stat.gov.rs vaadatud 13.02.21
↑ kombeg.org.rs vaadatud 23.05.11

Välislingid

Belgrad – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Belgradi koduleht

[beograd-1] rad.gov.rs vaadatud 23.05.11

[2] 2.stat.gov.rs vaadatud 13.02.21

[3] .org.rs vaadatud 23.05.11

[1]

[2]

[3]